Ülevaade Pärnu maakonna majandusarengust, tööjõust ja ettevõtlusest
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
2026
Võtmesõnumid Pärnumaa majandusest
Majanduskasvu trend muutumas
Pärnumaa loodav väärtus on sel sajandil suurenenud enam kui 10 korda, kuid pikemas vaates jääb kasv riigi keskmisele alla.
Samas on trend muutunud ning alates 2016. aastast on Pärnumaa majandus kasvanud ~90%, Eesti tervikuna ~80% — struktuurne positsioon paraneb.
Väljakutse: töötasu ja ametite profiil
Tööjõuprofiilis on võrreldes Eesti keskmisega Pärnumaal rohkem lihttöölisi ja teenindajaid, vähem juhte ning tipp- ja keskastme spetsialiste.
See struktuurne probleem väljendab madalapalgaliste sektorite - turism, põllumajandus, teenindus - suurt kaalu. Samas, sõltumata rahvastikulangusest töötajate absoluutarv kasvab.
Strateegiline asukoht võimaldab arendada kaugtöö potentsiaali.
Majanduskasvu hea tempo
Pärnumaa majandus on mahu poolest maakondade seas neljandal kohal (Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa järel), kuid kasvutempo on üks kiiremaid — Tartumaa järel teine. Majanduskasvu panustavad tugevalt energeetika, ehitus ja tööstus.
Ettevõtluses kõige suurem osakaal tööstusel
Omakorda suurimad tööstusharud on puidutööstus (22%), metallitööstus (21%) ja elektroonikaseadmed (15%). Turbatööstus on küll mahult väike, ent kasumlik ja eksportiv.
Majanduses domineerivad äriteenused
Äriteenuste maht ületas 2024. aastal tööstuse oma enam kui kahekordselt — see on kõige olulisem valdkond.
Struktuurimuutust on üldiselt iseloomustamas tööstuse osatähtsuse langus ja teenuste suurenemine, kuid avaliku sektori teenused on kasvanud äriteenustest kiiremini
Tööviljakus keskmisest madalam
Tööviljakus töötaja kohta on 81% Eesti keskmisest. Kõrge rentaablusega sektorite maht on väike. Kõrgeima rentaablusega on töötajateta ettevõtted.
Kõrgtehnoloogilist tootmist esineb, kuid maht on tagasihoidlik.
Ülevaade põhineb Statistikaameti andmestikel, Äriregistri algandmetel, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmetel, Maa- ja Ruumiameti kaardiandmtel ning KOV andmetel. Kasutatakse andmeid perioodist 1995–2025.
Pärnumaa majandustrendid
MAJANDUSARENG: Pärnumaa SKP on alates 2016. a kasvanud üle 90%
Pikaajaline pilt
Perioodil 1995–2024 kasvas loodav väärtus Pärnumaal pea 11 korda, riigis tervikuna 14 korda. Pärnumaa osatähtsus Eesti majanduses kahanes 5,5%-lt (1995) 4,3%-le (2024).
Teenuste sektor kasvas Eestis 16 korda, Pärnumaal vaid 12 korda — see on peamine mahajäämuse põhjus.
Viimastel aastatel
Perioodi 2016-2024 kasvas Pärnumaa majandus üle 90%, Eesti keskmiselt ~80%. Struktuurse positsiooni kahanemine on peatunud ja olulisus hakanud taastuma.
Pärnumaa majandus on mahu poolest maakondade seas neljandal kohal (Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa järel), kuid kasvutempo on üks kiiremaid — Tartumaa järel teine.
SKP elaniku kohta oli 2024. a 19,3 tuh eurot, mis moodustab 66,6% Eesti keskmisest (2016. a oli see 64%).
Pärnumaa majandus on viimastel aastakümnetel näidanud märkimisväärset kasvu, võrreldes 1995. aastaga on kasv olnud üle kümne korra ning ulatudes 2024. a peaaegu 1,7 miljardi euroni.
Pärnumaa majanduskasv on laiapõhjaline
Perioodil 2016-2024 ületab Pärnumaa majanduskasv Eesti keskmist kõikides valdkondades, kuid eriti paistavad silma energeetika, ehitus ja tööstus. Sellest tulenevalt on Pärnumaa oma positsiooni Eesti majanduses parandanud kõikides valdkondades.
Majanduskasv valdkondade lõikes Pärnumaa vs Eesti keskmine
Pärnumaa osatähtsuse muutus Eesti majanduses valdkondade lõikes 2016-2024 (protsendipunktides)
Pärnumaa majanduse struktuurimuutus: teenused kasvavad, tööstus taandub
Kõige olulisemad struktuurimuutused perioodil 2016–2024: tööstuse osakaalu vähenemine ning avaliku sektori teenuste osakaalu suurenemine.
Energeetika: +250%
Mahu poolest väikese osatähtsusega energeetika on kõige kiiremini kasvanud valdkond Pärnumaal. Seotud Sopi-Tootsi tuulepargi valmimisega 2023. aastal. Riigis tervikuna kasvas energeetika ~90%.
Ehitus: +130%
Ehitussektor kasvas Pärnumaal pea 130%, riigis tervikuna alla 80%. Pärnumaa osatähtsus ehitusvaldkonnas tervikuna kasvab.
Äriteenused: suurim maht
Äriteenuste maht on 2024. aastal tööstuse omast üle kahe korra suurem, kuid osatähtsus jääb riigi keskmisele alla — see on peamine struktuurne nõrkus.
Põllumajandus: kahanev
Pärnumaal on osakaal riigi keskmisest suurem, kuid perioodil 2016-2024 siiski vähenenud ühe protsendipunkti võrra.
SKP maakonniti: kuigi Harju ja Tartu domineerivad on Pärnumaa liikumas kolmandaks maakonnaks
Kuigi Pärnumaa SKP on märkimisväärselt kasvanud, paistavad Harju ja Tartu maakonnad endiselt silma oma suurema panusega Eesti majandusse, domineerides kogupildis mahu poolest. Kuid Pärnumaa majanduse kasvutempo on Tartumaa järel üks kiiremaid.
SKP, jooksev hindades 2024 (M EUR)
Kasv 2016–2024 (%)
Allikas: Statistikaamet, RAA0050
Pärnumaa arengu küsimused ja väljakutsed
HÕIVE JA TÖÖTURG: lihttöötajaid rohkem, tippspetsialiste vähem
Ametikohtade struktuur peegeldab Pärnumaa majanduse iseloomu. Võrreldes Eesti keskmisega on Pärnumaal rohkem lihttöölisi ja teenindajaid, vähem juhte ning tipp- ja keskastme spetsialiste.
Tööviljakus
Pärnumaa lisandväärtus hõivatu kohta on 37 tuh €, Eesti keskmine 45 tuh € (2024)
I kvartiil
Pärnumaal kuulub 33% töötajatest madalaimasse sissetulekukvartiili; riigi keskmine on 28%
Palgalõhe
Harjumaal on töötleva tööstuse lihttöölise palk ca 200 € (~15%) suurem kui Pärnumaal
Muutused Pärnumaa hõives valdkondade lõikes
Hõive
Aastate lõikes on hõivatute koguarv püsinud enamasti sarnasel tasemel - veidi üle 42 tuh hõivatu.
Kõige rohkem on Pärnumaal hõivatuid teenuste valdkonnas, 2024. a pea 70% kõikidest hõivatutest.
Samuti on hõive viimastel aastatel suurenenud teenuste valdkonnas ja vähenenud tööstuse ning ehituse valdkonnas, kus detailsemalt vaadates on vähenenud just ehituse osatähtsus.
Palk ja hõive maakonniti: Pärnumaa stabiilne kasv
Pärnumaa keskmine brutopalk jääb Eesti keskmisele alla, kuid Pärnumaa on üks kolmest maakonnast, kus töötajate arv on suurenenud. See viitab maakonna vastupanuvõimele ja atraktiivsusele tööjõu turul, pakkudes soodsat pinnast edasiseks arenguks, eriti arvestades kaugtöö võimalusi.
Keskmise brutopalga kasv 2021–2025 (%)
Pärnumaa brutopalga kasvutempo on sarnaneHarjumaaga, ületades paljusid teisi maakondi.
Töötajate arvu muutus 2021–2025 (%)
Pärnumaa on üks väheseid maakondi, kus töötajate arv kasvab. See on oluline tegur piirkonna majanduse elujõulisuse ja atraktiivsuse seisukohalt.
Kaugtöö — Pärnumaa võimalus
Kaugtöö populaarsuse kasv on Pärnu maakonna jaoks positiivne aspekt: see võimaldab elanikel teha kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvat tööd, mida kohalik tööturg ei paku, ilma elukohta vahetamata.
Kaugtöötajaid 2024
Pärnumaal (7,5 tuh hõivatut), võrreldes 10,8%-ga (4,5 tuh hõivatut) 2018. aastal
Kaugtöö on levinum kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga hõivatute seas ning esineb kõige rohkem info ja side, finants- ning kutse- ja teadustegevuse valdkonnas.
Vastupidiselt Eesti üldisele trendile on kaugtöö populaarsus Pärnumaal 2024. aastal ületanud isegi 2021. aasta üle-eestilise kõrgtaseme.
Kaugtöötajate osakaal hõivatutest (%), 2018–2024
HÕIVE JA TÖÖTURG: väljakutsed ja võimalused
OMAVALITSUSED: Maksumaksjad ja omavalitsuste tulud
Maksumaksjate arv kasvab
2024. aastal oli Pärnumaa maksumaksjate arv 2,8% suurem kui 2018. aastal — hoolimata sellest, et tööealiste (19–64) arv vähenes ~5% ehk umbes 2600 inimese võrra. Maksumaksjate osakaal on suurenenud 6 pp.
Tulubaas
Maksustatav tulu kasvas perioodil 2018–2024 48%: tulu maksumaksja kohta +52%, tulu elaniku kohta +56%. Kõige olulisem tuluallikas on palgatulu, mille osakaal on ~88%.
Avalik sektor domineerib tulubaasis
Pärnumaa omavalitsuste tulumaks tuleb peamiselt avalikust sektorist ja teenustest (tegevusalad O–S), mille osatähtsus aastati suureneb — ainus valdkond, mis on oma osakaalu struktuuris kasvatanud (30%-lt 33%-le 2023. a).
Avaliku sektori all on ka tulumaksuga maksustavad toetused.
Tulu tulumaksust Pärnumaa omavalitsustes 2025. a
Tulumaks elaniku kohta varieerub Eestis omavalitsuste vahel 818 eurost – 1755 euroni, Pärnumaal vahemikus 1027 - 1165 eurot . Tasandusfond vähendab ebavõrdsust: Gini koefitsient tulumaksu alusel on 0,09 ja tulubaasi alusel 0,06.
Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tasandus- ja toetusfond 2025. Maa- ja Ruumiameti kaardiandmed.
Pärnumaa maksumaksjate osakaal tööealiste elanike hulgas (19-64) on 78,6% (2023), mis on väga lähedal riigi keskmisele näitajale (78,9%) .
OMAVALITSUSED: Väljakutsed ja arengusuunad
Ehitusmahud Pärnumaal
Pärnumaa ehitussektor on üks kiiremini kasvavaid valdkondi — ehitusload näitavad märkimisväärset aktiivsust nii rajatiste, mitteeluhoonete kui eluruumide osas.
Mitteeluhooned
Kokku 2,18 mln m² perioodil 2019–2025. Suurimad mahud: tööstushooned (423 tuh m²), haiglad ja ravihooned (315 tuh m²) ning haridushooned (199 tuh m²).
Eluruumid
Kokku 27 mln m² perioodil 2019–2025. Üksikelamud (350 tuh m²) ja 3–5-korruselised korterelamud (539 tuh m²) on suurimad kategooriad.
Rajatised kokku
2019–2025 väljastati ehituslube kokku 15,6 mln m² ulatuses. Suurimad mahud: tööstusehitiste rajatised (7,0 mln m²) ja side- ning elektriliinid (2,1 mln m²). 2023. a, ilmselt seoses Sopi-Tootsi tuulepargiga, moodustasid Pärnumaa rajatised 36% kogu Eestisse rajatiste mahust.
ETTEVÕTLUSPROFIIL
8 879 aktiivset Pärnumaa ettevõtet — 5,7% Eesti ettevõtetest
Ettevõtete suurus
~95% kõigist ettevõtetest on kuni 10 töötajaga mikroettevõtted — sama trend kui Eestis tervikuna. 0 töötajaga ettevõtteid on ~49%, 1 töötajaga ~28%.
Kõige parem rentaablus on 0 töötajaga ettevõtetel (32,2%), kõige madalam üle 250 töötajaga suurettevõtetel (2%).
Tööviljakus hõivatu kohta on Pärnumaal 36,6 tuh eurot, riigi keskmine on 45,3 tuh eurot — Pärnumaa on vaid 81% Eesti keskmisest.
Tugevad ja nõrgemad sektorid
Tugevamad: põllumajandus, mäetööstus, majutus ja toitlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning veondus ja laondus (struktuurselt rohkem nii müügitulu kui kasumit). Töötlev tööstus ja ehitus on müügitulu poolest struktuurselt tugevamad, kuid kasumlikkus jääb alla.
Nõrgemad: kaubandus, IT, kutse- ja teadustegevus ning kinnisvaraalane tegevus on Pärnumaal nii kasumi kui müügitulu osas tagasihoidlikumad.
Pärnumaa ettevõtlusprofiil: müügitulu ja tööhõive sektoriti
Järgnev graafik annab ülevaate Pärnumaa majanduse struktuurist, näidates iga tegevusala osakaalu nii müügitulus kui ka töötajate arvus. See aitab esile tuua majanduse tugevusi ja ressursijaotust.
Samas on näha, et mõned sektorid, nagu Põllumajandus ja Mäetööstus, panustavad müügitulusse ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes nende töötajate hulgaga, viidates kõrgemale tootlikkusele. Vastupidi, Ehitus ja Majutus ja toitlustus hõivavad suurema osa töötajatest, kuid nende müügitulu osakaal on väiksem.
Pärnumaa ettevõtlusprofiil: töötajate osakaal ja kasumi osakaal sektoriti
Käesolev graafik annab ülevaate Pärnumaa majanduse struktuurist, võrreldes iga tegevusala osakaalu nii hõivatute arvus kui ka kogu maakonna kasumis. See visualiseerib, millised sektorid panustavad kõige rohkem töökohtadesse ja millised toovad suurimat kasumit.
Graafikult on näha, et Töötlev tööstus hõlmab suurima osa Pärnumaa töötajatest (28,4%), kuid selle kasumi osakaal (10,4%) on proportsionaalselt madalam. Sektorid nagu Kinnisvaraalane tegevus ning Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük näitavad kõrget kasumlikkust suhteliselt väikese hõive osakaalu juures. See viitab nende sektorite potentsiaalile luua väärtust efektiivsemalt.
Pärnumaa ettevõtlusprofiil: müügitulu ja kasumi osakaal sektoriti
Käesolev graafik võrdleb Pärnumaa tegevusalade osakaalu maakonna kogu müügitulus ja kogu kasumis. See aitab identifitseerida sektoreid, mis on majandusele olulised nii käibe kui ka kasumlikkuse poolest, ning märgata proportsionaalseid erinevusi.
Graafikult nähtub, et Töötlev tööstus (29.42% müügitulust) ja Hulgi- ja jaekaubandus (24.12%) on müügitulu osas Pärnumaa suurimad sektorid. Samas on kasumlikkuse poolest silmapaistvad Kinnisvaraalane tegevus (17.38%) ja Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (15.84%), mille müügitulu osakaal on oluliselt madalam, mis viitab nende sektorite kõrgele efektiivsusele.
Ettevõtlusprofiil: tulu ja kasum töötaja kohta sektoriti
Järgnev graafik annab ülevaate Pärnumaa tegevusalade efektiivsusest, näidates iga sektori tulu ja kasumit töötaja kohta. See aitab esile tuua valdkonnad, mis on nii käibe kui kasumlikkuse poolest kõige tootlikumad.
Graafikust ilmneb, et Kinnisvaraalane tegevus ja Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine paistavad silma nii kõrge tulu kui ka kasumiga töötaja kohta, mis viitab nende sektorite suurele tootlikkusele. Töötlev tööstus näitab suurt tulu töötaja kohta, kuid kasumlikkus jääb madalaks. Negatiivse kasumiga töötaja kohta on Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus.
Pärnumaa tööstuse müügitulu jaotus
Pärnumaa tööstuse müügitulu peamised päritolu valdkonnad on diagrammil. Ülejäänud valdkonnad on koondatud "Muu tootmine" nimetuse alla. Sinna alla koondatud tootmise valdkondade müügitulu osatähtsus eraldi on alla 5%.
Pärnumaa ettevõtluse struktuuri võrdlus Eesti keskmisega
Järgnevad diagrammid võrdlevad Pärnumaa majandussektorite struktuurseid erinevusi Eesti keskmisega nii müügitulu, hõive kui ka kasumi osas. Positiivsed väärtused näitavad ülekaalu ja negatiivsed alaesindatust võrreldes Eesti keskmisega.
Töötajate ja müügitulu võrdlus
Pärnumaal on töötlev tööstus märkimisväärselt üleesindatud nii müügitulus kui ka töötajate arvus, samas kui hulgi- ja jaekaubandus on oluliselt alaesindatud. Kaubanduse alaesindatud võib rolli mängida ka asjaolu, et suured jaeketid tegutsevad üle Eesti, kuid on registreeeitud nt Harjumaale. Seega Pärnumaa ettevõtete statistikas ei kajastu.
Töötajate arvu ja kasumi võrdlus
Põllumajandus ja mäetööstus paistavad silma positiivse kasumivahega, hoolimata töötajate osakaalu väikesest või negatiivsest vahest. Töötlev tööstus aga annab kasumisse proportsionaalselt väiksema panuse.
Tugevad ja nõrgad sektorid: Pärnumaa vs Eesti
Pärnumaa ettevõtete võrdlus Eesti keskmisega müügitulu ja töötajate osakaalu alusel näitab selgeid struktuurilisi eripärasid.
Töötlev tööstus — maht ilma kasumita
Struktuurne ülekaal müügitulus (+11 pp) ja töötajates (+8 pp), kuid kasumlikkus jääb alla Eesti keskmisele (−1,24 pp). Peamised allsektorid: metallitoodete tootmine, elektroonika, tekstiil, puidutöötlemine.
Põllumajandus — struktuurne tugevus
Pärnumaal on põllumajanduses struktuurne ülekaal nii müügitulus (+4,6 pp), töötajates (+3,6 pp) kui kasumis (+11 pp). Kasumlikkus ületab Eesti keskmist (+3,94 pp).
Mäetööstus — väike, aga kasumlik
Töötajaid on riigi keskmisest vähem (−1,13 pp), kuid müügitulu (+2,59 pp) ja kasum (+7,75 pp) on kõrgemad. Rentaabluse vahe +8,74 pp.
IT ja kaubandus — struktuurne nõrkus
Elektroonilise side ja IT sektor: −6 pp müügitulus, −4,7 pp töötajates. Kaubandus: −13,5 pp müügitulus. Need sektorid on Pärnumaal selgelt alaesindatud, kuid kaubanduse puhul võib rolli mängida ka asjaolu, et ettevõtte on registreetiud ühte maakonda, kuid tegutsetakse üle Eesti.
Kõrgtehnoloogiat on rohkem, kui kuvand eeldab
Müügitulu jaotus tehnoloogia taseme järgi (%)
Näiteks kõrgtehnoloogilised teadmusmahukad teenused:
rentaablus: 63,7%, kasum töötaja kohta: 74 000 €, tulu osakaal kogu Pärnumaa ettevõtlusest: vaid 0,8%
Pärnumaa ettevõtlus: väljakutsed ja arengud
Pärnumaa majandustrendid
Tugev ja kasvav SKP
Pärnumaa majandus on viimastel aastatel näidanud märkimisväärset kasvu, SKP on alates 2016. aastast tõusnud üle 90%. Maakond on teel Eesti suuruselt kolmandaks majanduspiirkonnaks, toetudes laiapõhjalisele arengule.
Efektiivsed nišisektorid
Põllumajandus, metsamajandus, kalapüük, mäetööstus ja kinnisvara paistavad silma kõrge kasumlikkuse ja tootlikkusega töötaja kohta, ületades Eesti keskmist. Need efektiivsed valdkonnad panustavad oluliselt maakonna majandusse.
Töötleva tööstuse väljakutsed
Kuigi töötlev tööstus annab suurima panuse tööhõivesse ja müügitulusse, jääb selle kasumlikkus Eesti keskmisele alla. Vaja on suurendada lisandväärtust ja rentaablust, et tagada sektori jätkusuutlikkus.
Kõrgtehnoloogia ja teadmusmahukuse potentsiaal
Pärnumaal on olemas kõrgtehnoloogilised teadmusmahukad teenused, mis on väga rentaablid (rentaablus 63,7%). Nende osakaal majanduses on aga veel väike (0,8%), pakkudes suurt arengupotentsiaali.
Ülevaate piirangud ja edasised küsimused
Kuigi esitatud andmed pakuvad väärtuslikku ülevaadet Pärnumaa majanduse hetkeseisust ja trendidest, on oluline vaadata kaugemale pinnapealsest pildist ning näha detaile, mis aitavad paremini mõista arengu tegelikku keerukust ja võimalikke riske.
Andmete piirangud ja varjatud dünaamika
Statistilised keskmised ja üldistused võivad varjata olulisi piirkondlikke ja sektoripõhiseid erisusi Pärnumaa sees. Kuidas mõjutavad need erinevused näiteks sissetulekute ebavõrdsust või konkreetsete valdade arengut? Suur osa andmeid on avalikult kättesaadavad mõne näitaja või maakonna kohta, kuid mitte kahte korraga ning seetõttu on keeruline analüüsida piirkondlikke erisusi.
Välised šokid ja haavatavus
Tuleks käsitleda ka Pärnumaa majanduse vastupanuvõimet välistele šokkidele, nagu globaalsed majanduskriisid, tarneahelate häired või kliimamuutused. Millised sektorid on kõige haavatavamad ja milliseid puhvreid on ehitatud?
Lisandväärtus vs. traditsioonilised tugevused
Hoolimata tugevast panusest SKP-sse ja tööhõivesse, vajab töötleva tööstuse madalam kasumlikkus edasist uurimist. Kas on piisavalt strateegiaid, et liikuda madala lisandväärtusega tootmiselt kõrgema lisandväärtusega tegevuste juurde, mitte vaid kvantiteeti kasvatada? Millised on arengupidurid? Kuidas ressursse rohkem väärindada?
Kaugtöö potentsiaal ja demograafia
Kaugtöö on esitletud võimalusena, kuid selle tegelikku mõju kohalikule majandusele, elanikkonna struktuurile ja teenuste vajadusele tuleks põhjalikumalt uurida. Kas see toob kaasa uusi elanikke ja maksumaksjaid või suurendab pigem teatud teenuste (nt eluaseme) hinnasurvet?
Ettevõtluse tulevik ja innovatsioon
Kõrgtehnoloogiliste ja teadmusmahukate teenuste väike osakaal viitab potentsiaalile, kuid vajadus on selgete tegevuskavade järele. Kuidas toetada nende sektorite kasvu ja tagada piisav innovatsiooni ökosüsteem Pärnumaal?
Pärnu maakonna majandusprofiil